Eelmisel nädalal käisin Taanis Djurslandi piirkonnas Arenduskoja LEADER õppereisil. Külastasime tegevuspiirkonda, kus on samuti jagatud toetusi niinimetatud LEADER meetmest ja tutvusime konkreetsete toetust saanud projektidega.
Külastsime säästlikku eluviisi propageerivat küla Friland'i, rajatavat mere- ja kaluriteemalist muuseumi, puhkealaks korrastatavat endist mõisasüdant ning lisaks veel lossivaremeid ja meie ööbimiskoha lähedal oli toetuse abil rajatud paadisild. Kuid eriliselt jäi meelde mootorite muuseum, mille olid rajanud ühe talu lautadesse ja küünidesse kohalikud külamehed 35 aasta jooksul. Aasta tagasi said nad toetuse ca 0,5 milj taani krooni, mille abil nad suutsid avada nõuetekohase muuseumi s.t. tähistada eksponaadid, ehitada kaldteed ja WC külastajatele, soetada arvuti ning teha oma veebilehe. Kuid kogu eelnev töö - eksponaatide kogumine, taastamine, remontimine jne, jne, jne, on tehtud tavaliste külameeste poolt, kes pole saanud 35 aasta jooksul vähimatki rahalist tasu. Seda muuseumit peab ise nägema! Nüüdseks on nende muuseumi hoiule andnud mootoreid ka Taani riigimuuseumid.
Djurslandis külastasime ka Ebeltofti linna ja seal asuvat klaasimuuseumi. Väga eksklusiivne, elitaarne ja äärmiselt huvitav koht selles väikeses linnas. Tegemist on eramuuseumiga ja nende ainuke toetus on olnud riigi ja omavalitsuse poolt see, et muuseumi avamisel 1986.a lõikas lindi läbi kuninganna Margrethe II isiklikult.
Mida ma nüüd selle pika heietusega tahan öelda?
Taanlaste ettekannetest ja juttudest külastatud projektides ja klaasimuuseumis jäid meelde järgmised asjad:
Ka see matkarada, mille tegemisi kajastavat blogi te praegu loete, on suuremas osas rajatud ja korras hoitud vabatahtlike poolt. Soovin, et meie vabatahtlike abiliste tahtmine ja jõud ei raugeks!
Külastsime säästlikku eluviisi propageerivat küla Friland'i, rajatavat mere- ja kaluriteemalist muuseumi, puhkealaks korrastatavat endist mõisasüdant ning lisaks veel lossivaremeid ja meie ööbimiskoha lähedal oli toetuse abil rajatud paadisild. Kuid eriliselt jäi meelde mootorite muuseum, mille olid rajanud ühe talu lautadesse ja küünidesse kohalikud külamehed 35 aasta jooksul. Aasta tagasi said nad toetuse ca 0,5 milj taani krooni, mille abil nad suutsid avada nõuetekohase muuseumi s.t. tähistada eksponaadid, ehitada kaldteed ja WC külastajatele, soetada arvuti ning teha oma veebilehe. Kuid kogu eelnev töö - eksponaatide kogumine, taastamine, remontimine jne, jne, jne, on tehtud tavaliste külameeste poolt, kes pole saanud 35 aasta jooksul vähimatki rahalist tasu. Seda muuseumit peab ise nägema! Nüüdseks on nende muuseumi hoiule andnud mootoreid ka Taani riigimuuseumid.
Djurslandis külastasime ka Ebeltofti linna ja seal asuvat klaasimuuseumi. Väga eksklusiivne, elitaarne ja äärmiselt huvitav koht selles väikeses linnas. Tegemist on eramuuseumiga ja nende ainuke toetus on olnud riigi ja omavalitsuse poolt see, et muuseumi avamisel 1986.a lõikas lindi läbi kuninganna Margrethe II isiklikult.
Mida ma nüüd selle pika heietusega tahan öelda?
Taanlaste ettekannetest ja juttudest külastatud projektides ja klaasimuuseumis jäid meelde järgmised asjad:
- tegemist on eraalgatustega;
- projekte ja tegevusi on rahastanud liikmed ise ja sponsorid;
- põhiosas pole projekte ja tegevusi rahastanud ei riik ega omavalitsus;
- kogu töö on tehtud vabatahtlike poolt ja neile pole makstud tasu;
- kui on saadud rahaline toetus projektile, siis ollakse väga tänulikud;
- selgelt eristatakse seda, mis on tehtud toetusena saadud raha eest;
- on olemas selge kava, kuidas projektid ja tegevused tulevikus toimivad ja rahastatud saavad.
Ka see matkarada, mille tegemisi kajastavat blogi te praegu loete, on suuremas osas rajatud ja korras hoitud vabatahtlike poolt. Soovin, et meie vabatahtlike abiliste tahtmine ja jõud ei raugeks!
0 kommentaari:
Postita kommentaar