Midagi pole muutunud !?

Peagi möödub aasta prügikoristustalgutest TEEME ÄRA 2008. Peale lume sulamist on näha, et muutunud pole suurt midagi. Metsaalused ja nurgatagused on taas prügi täis veetud. Tõestuse saamiseks soovitan teil minna näiteks Tapal Kuusiku tn bensiinijaama juurde.

Miks see nii on? Ma ei oska sellele enam vastata! Meil on toiminud aasta ja kolm kuud segaolmejäätmete korraldatud vedu, linn ja vald on täis tipitud erivärvilisi pakendi- ja vanapaberikonteinereid, välja on antud buklette, kirjutatud artikeleid jne.

05. mail 2008 kirjutasin netiportaali ROHRLINE VÄRAV palvel ühe loo. Portaalis minu andmetel seda ei avaldatud ja seetõttu avaldan selle nüüd siin:

Miks ma käisin vabatahtlikuna prügi korjamas?

Õnneks ei ole ma pime, kurt ega jalutu. Kui ma liigun ringi mitte ainult
koduses Tapa vallas vaid ka kogu Eestis, siis on ju valus vaadata neid
loodusesse veetud prügikuhilaid. Minu arvates näitab see inimeste
teadmatust, hoolimatust, vastutustundetust ja laiskust suhtumises
tekitatavatesse jäätmetesse, loodusesse, teistesse inimestesse ja ka
iseendasse. Kui kuulutati välja registreerumine koristustalgutele, siis
panin ma iseenda ja oma viis sõpra kirja sellepärast, et koos teiste
vabatahtlikega teha üks jõuline etteaste metsade ja teeveerte
puhastamiseks, et kaoksid need valusad vaated ja et demonstreerida prügi
metsa alla vedajatele nende tegevuse mõttetust ja kahjulikkust.
Meeskonda kirja pannes oli meid 6 inimest, üks auto ja üks käru.
Viimasel nädalal enne talguid lisasin oma meeskonda veel neli liiget.
Koristuspäeval oli meid aga kokku 14 inimest, kolm autot ja kolm käru
ning prügi saime me vedada kella kümnest hommikul kuni poole seitsmeni
õhtul. Eelkirjeldatu näitab et minuga ühel nõul oli veel 13 inimest, kes
olid sel päeval valmis tegema tasuta rasket tööd s.t. loovutama oma vaba
aega ning andma kasutada oma vara.
Mind hämmastab, et ma ei näinud laupäeva hommikul Tapa depoo lipujaamas
kogunevate vabatahtlike hulgas domineerimas Tapa elanikke. See
vabatahtlike armee oli tulnud meie "pommiauku" (nii nimetavad mõned
tapalased oma kodulinna) koristama hoopis teistest paikadest -
Rakverest, Tallinnast, Viimsist, Otepäält jne. Kas tapalased ei hooli
oma kodust või ei julge nad kodust välja tulla või ei teadnud nad
koristustalgute toimumisest? Kindlasti saab nendele küsimustele vastata
eitavalt. Ma usun, et kui tapalased nägid kõiki neid vabatahtlikke
koristajaid, kes meie kodukandist hoolivad, siis hakkas neil häbi ja nad
muudavad oma suhtumist nii mõtetes kui ka tegudes.

Meenutuseks vaadake Raili tehtud pilte koristuspäevast Tapa vallas.